...
- Kasutada objekti tähendust avavaid nimesid
- Kasutada ainsust, vältida mitmust
- Kui veerus on üks telefoninumber, siis "telefon", aga kui veerus võib olla kirjas suvaline hulk telefoninumbreid, siis "telefonid" on ok.
- Vältida varajatult mitmuslikke sõnu ("kalender", "plaan") välja arvatud juhul, kui tegu ongi vastavaid asju hoidvate tabelitega (tabel "kalender" üks kirje on üks kalender ja see omab kuskil teises tabelis kalendrisissekandeid)
- Mitmesõnaliste veerunimed osad olgu nimetavas käändes (mitte omastavas)
- nt maakond_nimi (halb variant: maakonna_nimi)
- nt menetlused_arv (halb variant: menetluste_arv)
- Numbriliste veergude korral lisada veerunime lõppu mõõtühik (lühendina, hoolikalt mõelda ühetäheliste kasutamine, stat.koguste korral võib "arv" olla parem kui "tk"), nt kaugus_km, kogus_tonn, kogus_tk, mehed_arv, ajakulu_sek.
- Ajaveergude korral võiks olla veerunime lõpus täpsusaste (lühendid ok), nt synd_kp, surmafakt_ts, kinnitatud_ts
- Andmelao tabelite korral kasutada prefikseid, et eristada dimensioonitabeleid lamedatest faktitabelitest:
- dim_ - (korduvkasutatav) dimenioonitabel
- f_ (või fact_ ) - faktitabel (lame, st tabelisse on integreeritud dimensioonid)
- t_ - faktitabeli alge (arvutuskeerukuse vältimiseks või korduvkasutamiseks)