Nimed on igaühe enda teha, aga siinne artikkel on praktikal põhinev soovitus ning sisaldab ka teadmisi, millest tasuks lähtuda.

PostgreSQL nimepikkus on 63 (vaikeväärtus, mida kellelgi pole tavaks muuta). Kehtib tabelitele, veergudele, indeksitele ja muudele üksustele (nt constraints). Kuna tabelitega seotud muud üksused omavad (hea tava tõttu) enda nimes tabeli nime, siis praktikas hoida tabelite nimede pikkus alla 40 märgi ja ja veergude nimede pikkus alla 30 märgi.

Tehnilised nõuded nimedele:

1. Mitte kasutada nimedes tühikuid ega täpitähti

2. Mitte kasutada nimedes topelt-alakriipsu (reserveeritud laadimise ühe erijuhu sufiksi jaoks: "...__imp")

3. Mitte kasutada suurtähti (PostgreSQL on tõstutundlik ja suurtähtede kasutamine tekitab segadust (sh vajaduse kasutada jutumärke))

Sisulised nõuded nimedele:

1. Kasutada objekti tähendust avavaid nimesid

2. Kasutada ainsust, vältida mitmust

   1. Kui veerus on üks telefoninumber, siis "telefon", aga kui veerus võib olla kirjas suvaline hulk telefoninumbreid, siis "telefonid" on ok (aga analüütilist mõtet sellistel sodi-podi andmetel üldjuhul pole).

3. Vältida varjatult mitmuslikke sõnu ("kalender", "plaan") välja arvatud juhul, kui tegu ongi vastavaid asju hoidvate tabelitega (tabel "kalender" üks kirje on üks kalender ja kuskil teises tabelis on kalendrisissekandeid)

4. Mitmesõnaliste veerunimede osad olgu nimetavas käändes (mitte omastavas)

   1. nt maakond_nimi (halb variant: maakonna_nimi)

   2. nt menetlused_arv (halb variant: menetluste_arv)

5. Numbriliste veergude korral lisada veerunime lõppu mõõtühik (lühendina, hoolikalt mõelda ühetäheliste kasutamine, stat.koguste korral võib "arv" olla parem kui "tk"), nt kaugus_km, kogus_tonn, kogus_tk, mehed_arv, ajakulu_sek.

6. Ajaveergude korral võiks olla veerunime lõpus täpsusaste (lühendid ok), nt synd_kp, surmafakt_ts, kinnitatud_ts

7. Andmelao tabelite korral kasutada prefikseid, et eristada dimensioonitabeleid lamedatest faktitabelitest:

   1. dim_ - (korduvkasutatav) dimensioonitabel

   2. f_ (või fact_ ) - faktitabel (lame, st tabelisse on integreeritud dimensioonid)

   3. t_ - faktitabeli alge (arvutuskeerukuse vältimiseks või korduvkasutamiseks)

Skeemide nimetamise soovitused

1. Prefiksiga ods_ tähistada skeemid, mis vastavad 1:1 lähtebaasile (lähtebaasi skeemile, kui mitmeskeemiline lähtebaas), annab tarbijale vihje, et andmed on väljaspoolt

2. Kui tegu on ühe valdkonna andmelaoga, siis ODS-skeemidest teisendite jaoks piisaks ühest skeemist "dwh" (data warehouse)

3. Kui tegu on üle-asutuselise andmelaoga, siis võiks DWH-skeemide nimedeks kasutada valdkonna nime (kas puhtalt või koos prefiksiga "dwh_")

4. BIS-väliste vahenditega (sh käsitööna) muude allikate sissetõmbamise skeemid võiks prefikseerida (kas "ods_" või "ext_")