Automaatne paigutus

Eeltöö:

  1. Asutuse andmetes peab olema sisestatud õige aadress - selle järgi arvutame asutuse koordinaadid

  2. Admin seadistustes peab olema ARNO_SYS_KAUGUS_ARVUTUS  → JAH

  3. Paigutatakse vaid neid lapsi, kellel on koolikohustus ehk ta on 1. klassi mineja

  4. Paigutatakse vaid siis, kui kaugus on olemas ehk et peab olema õige ADR-ID ka lapsel

  5. Kui taotlused on ka mitte-KOV lastel, siis need tuleb menetleda käsitsi. Eraldi seadistust "ära jaga kohti mitte-KOV lastele masskomplekteerimise raames" ei ole, kuna kaugus puudub neil nii või naa ja siis masskomplekteerimine neid lapsi ka sisse ei võta.

  6. Arno taustatöö arvutab kaugusi jooksvalt - eraldi Croni seadistama ei pea

  7. Seadistada city_center koordinaadid, et vaates Koolid kuvaks kaarti õigesti.

1. Automaatse paigutuse juhend

Automaatne paigutus on lubatud siis, kui ülelinnaliste koolide vastuvõtt on lõppenud.
Automaatse paigutuse leht asub "Admin" > "Automaatne paigutus".

Lehe ülaservas on kaks lingitavat teksti: üks viib viimasele paigutusele ja teine paigutuste arhiivi lehele.

Lisaks siin on esitatud arvud lapse paigutamise ja kauguste kohta:

1.1 Enne automaatset paigutust

Enne automaatset paigutamise alustamist on võimalik määrata iga koolile automaatselt jagatav õppekohtade arv, kinnitatud õppekohtade arv, kauguse koefitsient, läve alguse protsent, läve lõpp-protsent. Andmete salvestamiseks tuleb klikata nupule [Salvesta] tabeli lõpus.

Automaatselt jagatav õppekohtade arv - Koolikohtade arv ilma reservita, mida kasutatakse automaatses paigutuses. Kui määrata ära automaatselt jagatavad õppekohtade arvud ning jätta kauguse koefitsiendi veerud tühjaks siis salvestamisel täidetakse automaatselt ka kauguse koefitsendi veerg.

Kinnitatud õppekohtade arv - Koolikohtade arv koos reserviga. Kinnitatud õppekohtade arv peaks olema suurem või võrdne automaatselt jagatavate õppekohtade arvuga.

Kauguse koefitsient - Arv, millega korrutatakse läbi lapse kaugus koolist. Nt. Tartu Kivilinna kool asub õpilasest 300 meetri kaugusel. Kui Tartu Kivilinna koolile määrata kauguse koefitsiendiks 0.7, siis korrutatakse arv 300 0,7-ga (210) ja kasutatakse seda kaugust.

Läve algus - Saab väärtustada (0-100%) protsendi, mis määrab ära mitu protsenti kõige lähematest õpilastest ületäituvuse korral kooli alles jäetakse. Nt. Kooli paigutati 150 õpilast, koolis on kohti 100 ja läve algus on 40%, siis jäetakse algusest alles 40% (40 õpilast) ja lõpust 60% (60 õpilast). Õpilased 1-39 jäävad sellese kooli, õpilased 40-90 paigutatakse järgmistesse koolidesse, õpilased 91 - 150 jäävad sellese kooli.

Läve lõpp - Arvutatakse automaatselt läve alguse põhjal. (Kokku peavad alguse ja lõpp-protsent andma tulemuseks 100%). Nt. Kui läve alguse protsent on 75% , siis lõpp on 25%. Määrab ära, mitu protsent kõige kaugematest õpilastest ületäituvuse korral kooli alles jäetakse.

Läve protsendi eesmärk on teha järgmist:

Näitena:

oletame, et meil on kooli A paigutatud 10 last, aga kooli kohti on ainult 5:

lapsed on järjestatud kauguse alusel:
laps1
laps2
laps3
...
laps10

Läve protsendid 40% ja 60% ütlevad nüüd seda, et nendest 5-st lapsest, kes kooli jäävad tuleb võtta 40% järjekorra algusest (kõige lähemad lapsed) ja 60% järjekorra lõpust (kõige kaugemad lapsed), ehk siis 2 last algusest ja 3 last lõpust, ehk siis kooli A jäävad:
laps1
laps2
laps8
laps9
laps10

teised paigutatakse ümber

1.2 Automaatse paigutuse algatamine

Paigutuse algatamiseks on nupp [Alusta paigutust] või [Alusta lisapaigutust].

[Alusta paigutust] - Tavaline paigutus võtab vaatluse alla nii paigutamata kui ka automaatselt paigutatud lapsed.

[Alusta lisapaigutust] - Lisapaigutus võtab vaatluse alla ainult paigutamata lapsed.

Kui õppeaasta tööjärg on 'automaatne paigutus on tehtud', siis on lubatud ainult lisapaigutus. Kui lapsi on rohkem kui koolikohti, siis paigutuse alustamisel antakse ametnikule vastav veateade (Viga! Ei saa automaatselt paigutada, vabu koolikohti (x) on vähem kui õpilasi (x)!) ning siis tuleb koolikohtade arvu suurendada automaatpaigutuse tabelis "Automaatselt jagatav õppekohtade arv".

1.3 Automaatse paigutuse tulemus

Pärast automaatse paigutuse tegemist näidatakse selle kinnitamata tulemust (eelvaadet): koolide täituvust ning lapsi kaardil koos kooliga.

image-20240313-113622.png

Sellist tulemust näidatakse enne paigutuse kinnitamist. Pärast paigutuse kinnitamist määratakse kõigile paigutatud lastele nende elukohajärgne kool.
Plokis 'Vaata kaarti' on kõikide koolide ja paigutatud laste vaated kaardil:

  • Nupp [Automaatselt paigutatud] kuvab kaardil automaatselt paigutatud lapsi;

  • Nupp [Manuaalselt + Automaatselt paigutatud] kuvab kaardil nii manuaalselt kui ka automaatselt paigutatud lapsi;'

Avanenud kaardi vaates on võimalik paremal asuvast valikust koole sisse ja välja lülitada.

NB! Kaardi avamisel on vaikimisi kõik koolid välja lülitatud. Iga kool ja sinna paigutatud laste asukohad on märgitud sama värviga.

Tabelis 'Koolid'+ iga kooli rea lõpus on nupp [Vaata kaarti], mis kuvab nii manuaalselt kui ka automaatselt paigutatud lapsi kaardil. Automaatselt paigutatud laste asukohad on märgitud punase värviga, manuaalselt paigutatud - sinise värviga. 

Lapse asukoha peale klikates avaneb infokast, kus on toodud tema nimi ja isikukood. Kooli andmetes on nimi ja aadress.

1.4 Viimase paigutuse tühistamine

Enne automaatse paigutuse lõpetamist on võimalik tühistada viimane kinnitatud paigutus. Selleks on nupp [Tühista viimati kinnitatud paigutus] automaatse paigutuse lehe ülaservas.

1.5 Viimane automaatne paigutus ja paigutuse arhiiv

Automaatse paigutuse lehe ülaservas on:

1. Lingitavat tekst 'kuupäev ja kellaaeg' - viimase paigutuse tulemus. Lehe vaade on sama, mis automaatse paigutuse tulemuste puhul.

2. Lingitav tekst 'Vaata arhiivi', mis viib automaatse paigutuse arhiivi lehele. Siin saab vaadata valitud õppeaasta paigutuste tulemusi.

Tabelis on esitatud järgmised paigutuse andmed: paigutuse tegemise kuupäev ja kellaaeg; kas tegemist on lisapaigutusega või mitte; kas paigutus oli tühistatud/kinnitatud; palju lapsi paigutati ning vabade kohtade arv enne paigutamist.  Ühe paigutuse tulemuse vaatamiseks on nupp [Vaata] vastava rea lõpus.

1.6 Automaatne paigutuse lõppenuks märkimine

Kui on tehtud automaatne paigutamine ning ametnik on teinud ka vajalikke manuaalseid muudatusi, siis tuleb märkida automaatne paigutus lõppenuks. Selleks on kaks võimalust:

  • Avalehe plokis 'Tööjärg' on vastav kirje 'Märgi automaatne paigutus lõppenuks'. Selle peale klikates ilmub brauseri dialoogiaknas hoiatus, mida kasutajal tuleb kinnitada või loobuda sellest;

  • Menüüvalik "Admin" > "Õppeaastad" > [Muuda] nupp vastava õppeaasta juures: tööjärg muutub 'automaatne paigutamine tehtud'-ks.

Alates sellest hetkest avaldatakse lapsevanemale tema lapsele määratud elukohajärgne kool ning kooli esindajale tema kooli laste nimekiri. Samuti kooli esindaja näeb oma kooli laste vanemate kontaktandmeid või saab neid küsida Rahvastikuregistrist.

Pärast tööjärje muutmist on võimalik lapsevanematel esitada vastuvõtutaotluseid elukohajärgsesse kooli.

Nupp [Lapse ümbertõstmine] - antud taotlusega saab vanem anda ametnikule märku, et pakutud koht talle siiski ei sobi ja ametnik vaatab taotluse veelkord üle.
Selleks, et nupp [Lapse ümbertõstmine] ja [Kinnita koolikoht] oleksid nähtavad, peab jälgima, et tööjärg peaks olema vähemalt "Automaatpaigutus tehtud" ja väiksem kui "Õppeaasta lõppenud" ja kindlasti peab vaatama, et ümbertõstmise taotlus on klassifikaatorite alt kasutusel ja avatud.

2. Paigutamise algoritm

1. Leitakse kõik paigutamata lapsed ‒ paigutamata lasteks loetakse koolikohustusega lapsi, kelle tulemuse liik on paigutamata või automaatselt paigutatud. Lisapaigutamise korral automaatselt paigutatud lapsi enam ümber ei paigutata, vaid võetakse ainult need lapsed, kes on paigutamata.
2. Leitakse kõik elukohajärgsed koolid koos salvestatud parameetritega: automaatselt jagatav õppekohtade arv, kauguskoefitsient ja läveprotsendid. Arvutatakse vabade kohtade arv igas koolis.
3. Leitakse kõigile lastele nende lähim kool (lapse kaugus koolist on teepikkus minutites korrutatud läbi kooli kauguskoefitsiendiga).
4. Järjestatakse koolid selliselt, et kõige suurema ületäitega kool on kõige esimene.
5. Vaatluse alla võetakse esimene kool (kõige suurema ületäitega) ja läveprotsendite abil leitakse lapsed, kes kindlalt antud kooli jäetakse. Kooli jääb täpselt nii palju lapsi, kui sinna mahub (vabade õppekohtade arv). Kooli paigutatud lapsed (koos ületäitega) sorteeritakse lapse kauguse järgi koolist, nii et lähemal elavad lapsed on eespool ja kaugemal elavad tagapool (kaugust mõõdetakse esmalt minutites ning siis meetrites). Läveprotsendid ütlevad ära, mitu protsenti kooli jäetavatest lastest tuleb võtta laste nimekirja algusest (koolile lähemal elavad lapsed) ja mitu protsenti nimekirja lõpust (koolist kaugemal elavad lapsed). Kõigi nende laste jaoks, kes antud kooli ei jää, leitakse uus lähim kool ülejäänud koolide hulgast. Antud kool pannakse lukku ning järgnevad algoritmi sammud selle kooli lapsi enam ei puuduta (ei võta ära, ei lisa juurde).
6. Järjestatakse koolid uuesti (lukkupandud kooli ei arvestata), võetakse uus kool, tehakse sama asi läbi, ülejäänud lapsed pannakse järgmistesse koolidesse (lukus koolidesse ei panda), seejärel pannakse see kool lukku ja protsess kordub kuni ületäitega koole enam ei leidu.

3. Paigutuse vaade

"Paigutused kooli: xxx" tabelis on nähtavad konkreetsesse kooli paigutatud lapsed (nende isikukoodid, nimed, aadressid ning kaugused antud koolist minutites ja meetrites). 

4. Lisavõimalused paigutamisel

4.1 Õde-vend paigutus

Kui on vaja kohtade jagamisel arvestada ka juba koolis käivate õdede ja vendadega, siis tuleb automaatse paigutuse juures linnutada ka tabelis "Õde-vend eelpaigutus".

NB: Sellisel juhul vaadatakse õe-venna käimist koolis enne ja siis vaadatakse alles kaugust!

4.2 Taotluse alusel paigutus

Tegemist on paigutamisega koolimineku või põhikooli vastuvõtu taotluste alusel ehk siis kui koolimineku/põhikooli mineku taotlus on esitatud (vastavalt seadistustele), siis masskomplekteerimine võtab antud taotlused ja jagab kohad taotluste alusel. 

NB: Kõik pannakse sinna, kuhu nad soovisid, aga kui kohti ei jätku, siis need, kes elavad kõige kaugemal, neile tehakse pakkumine teise kooli vastavalt eespool kirjeldatud automaatse paigutuse algoritmile.

4.3 Piirkonna alusel paigutus

Lapsele arvutatakse aadressi järgi piirkond ning elukohajärgseks kooliks saab seda piirkonda teenindav kool. Kauguseid ja õdesid vendi selle paigutuse juures ei arvestata.

4.4 Kauguste koondvaade ja elukoha algus

Seadistus:

auto_paigutus_kauguste_koond

Kas automaatse paigutuse vaates näidatakse nuppu kauguste koondvaatele

jah

Kui on sisse lülitatud, siis kuvame Admin > Automaatne paigutamine > nupp "Koondvaade: nimekiri".

Vaates on toodud:

  • antud õa-l 1.klassi minejad koos kaugustega eri koolidesse

  • RR päringu nupud 1. klassi minevate laste KOVi kolimise alguskuupäevade küsimiseks (RR404)

  • andmete Excel eksport

  • kui RR404 aadress ei ole sama, mis lapse aadress Arnos, näitab kuupäeva taga märget "*(ea)" - erinev aadress

  • filter paigutatud vs paigutamata laste jaoks, otsing lapse nime järgi

5. Teavituste saatmine

Kui automaatne paigutamine on tehtud, siis on võimalik välja saata ka teavitused vanematele.

NB: Tegemist ei ole automaatse teavitusega. Teavitusi saab saata välja käsitsi ise nuppu vajutades.

Selleks, et panna paika teavituse sisu tuleb liiikuda: Admin → Tekstid "Teie lapsele on määratud elukohajärgne kool kiri_masspaigutus_elukohajargne_kool"

Selleks, et saata teavitused, tuleb liikuda: Admin → Massteavitused → Saada EKJ Koolide teavitused

5.1 Automaatselt saadetavad teavitused

NB! Automaatteavitus toimib ainult nendel KOV-idel, kes kasutavad koolimineku taotlust (mitte põhikoolivastuvõtu taotlust).

Teavitus tuleb eelnevalt seadistada.  Samuti on seadistatav mitu päeva pärast kohapakkumise tegemist teavitus(ed) välja saadetakse. Teavituse kasutuselevõtmiseks tuleb pöörduda Arno toe poole.

Juhul kui vanem on teinud koolimineku taotluse ning ametnik on teinud esmased kohapakkumised ning vanem ei ole pakkumisele reageerinud, siis saadetakse vanemale X. ja Y. päeval pärast kohapakkumise tegemist automaatsed meeldetuletused pakkumisele reageerimiseks.

Nt: Ametnik teeb kohapakkumised 10. mai. Kui on seadistatud, et teavitused saadetakse välja 5. ja 8. päeval pärast pakkumise tegemist ja vanem ei ole kohapakkumisele reageerinud, siis saadetakse talle meeldetuletav kiri 15. mai. Kui vanem endiselt pole kohapakkumisele reageerinud, siis saadetakse uus meeldetuletav kiri 18. mai.

6. Üldine

Paigutamata laps on laps, kes on järgmisel õppeaastal koolimineja (ehk siis sobivas vanuses ja KOV sissekirjutusega) või kooliminekueast noorem laps, kes soovib kooli minna. Ehk siis laps, kellele on vaja määrata elukohajärgne kool, aga ei ole veel määratud.

Automaatselt paigutatud laps on laps, kelle paigutusalgoritm on automaatselt kuhugi ära paigutanud - aga lõplik kinnitamine on veel tegemata.

Teekonna pikkuse arvestamine: Teekonna pikkus on Google Maps järgi koolist lapse ruuduni (mitte päris täpselt lapse majani). Kõik lapsed paigutatakse 50 m x 50 m ruutudesse ja kaugus on ruudu keskpunktist.

Liikumise kiirus (teepikkus/min): 4.5km (Google järgi võetud)

Vabade kohtade arv igas koolis: Automaatselt jagatavate kohtade arvu sisestab ametnik. Sellest lahutatakse maha lapsed, kes on manuaalselt juba kooli kinnitatud.

Ületäide: Esmalt lisatakse kõik lapsed sinna kooli, mis on lapsele kõige lähem. Ületäide on kooli lisatud laste arv miinus kooli vabade kohtade arv.

Lisapaigutus: Järjestatakse koolid uuesti (lukkupandud kooli ei arvestata), võetakse uus kool, tehakse sama asi läbi, ülejäänud lapsed pannakse järgmistesse koolidesse (lukus koolidesse ei panda), seejärel pannakse see kool lukku ja protsess kordub kuni ületäitega koole enam ei leidu. Järjestatakse uuesti ületäite alusel, suurima ületäitega kool kõige ees.